Krisjan Almiste

KristjanAlmiste

Minu olen siis Kristjan nyydseks olen 8kuune ja siin on minu lugu!

25märsti hommikul kella 8paiku hakkasni ma ema kõhus põkkima ja tahstin välja aga emme arvas,et vara veel siis me magasime edasi ja kella 12 paiku tõusime üles ma põkkisin ikka ja soov oli välja saada kuid siis paar tunndi hiljem hakkasin kõvemini põkkima ja vanaema hellas kiirabisse ja küsisi mida teha talle öeldi et las emme paneb end riide ja läheb haiglasse(kiirabi tuli järgi)Meid siis viidi keskhaiglasse ja viidi kontrolli aga valme asrt ütles et need valud võivad kesta nädal või ka kauem ok.kontrolliti ka emakakaela ja õeldi siis et neiu teie hakkate kohe sünnitama kell oli 15.30 siis meid viidi palatisse kus ootasime et emakakale avaneb rohkem.Siis leäskid valud tugevamaks ja pandi asjad vlmis ja emme hakkas sünnitama 18.05 nägin ma ilma valgust..See oli imeline.Kaalusime 3,400 ja pikkust oli meil 50cm.Kõik olid ärevuses ja emme telefon oli kogu aeg punane eriti vanaema oli mures et mis toimub jne.Issit meil ei ole kuna tema hülgas meid tal pole õrna aimu kugi imeline see väike mees on..Haiglas hoiti meid kuni esmp.siis öeldi et kui kaebusi pole võite koju minna.Me siis kutsusime vanaisa järgi ja tema viis meid koju .

Emme.

Ta oli lihtsalt imeline selline pisike Tumedad juuksed ja helesinisedsilamd.Maailm tema ümmber oli uus ja kõik hääled olid võõrad.